Dušš ukse pühkimine on sageli unustatud kinnitus, mis paigaldatakse duši ukse põhja, et hoida vett sisse, mitte põrandale lasta. Vesi võib kahjustada ümbritsevaid põrandakattematerjale ja dušist välja ronides võib libisemise tõenäosus suureneda. Dušš ukse pühkimine oli loodud selleks, et seda vältida, tehes tiheda veekindla tihendi piki alumist serva. Pühkimist saab valmistada erinevatest materjalidest ja selle paigaldamisel on arvukalt eeliseid.

Kõigist dušši ukse pühkimisfunktsioonidest oli algselt mõeldud see, mille eesmärk oli vältida vee väljavoolamist põrandale. Ehkki see on peamine eelis, hoiab pühkimine ära ka õhutõmmete sattumise duši alla selle kasutamise ajal ja see takistab vee kogunemist alumise ääre ümber. Üks levinud probleem, mis dušši all ilmneb, on see, et põhja ümber olev riff muutub püsiva seisva vee tõttu roostetuks, mis võib samuti võimaldada hallituse kasvu servade ümber. Pühkimine suunab kogu vett, mis sellele alale tavaliselt koguneb, nii et see takistab rooste ja hallituse moodustumist piki sirget.
Duššukse pühkimisel võib kasutada mitmesuguseid materjale. Üks levinumaid on kumm, mis on painduv ja mitmekülgne ning on kõige levinum tüüp. Võib leida ka vinüül- ja polükarbonaatpühkmeid, kuid neil pole nii pikka kasutusaega kui kummisortidel. Kuna kummist pühkimismasinad on ette nähtud painutamiseks ja vormimiseks vastavalt igale konkreetsele rakendusele ning neid on lihtne paigaldada, on nad enamiku duššipuhastuste jaoks eelistatud materjal.
Dušš-ukse pühkimistarvikuid on saadaval erineva kuju ja suurusega, sõltuvalt rakendusest, milleks seda vajatakse. Dušši uksejälg on otsustav tegur, kui kasutada sibulakujulist pühkimist või lamedat või tähekujulist versiooni. Mõni süsteem nõuab ka spetsiaalselt T-kujulist kuju ülaosas, et see saaks lukustuda kaasasolevatesse soontesse. Pole tähtis, mis stiilis või suuruses pühkimine on, nende kõigi eesmärk on suunata vesi tagasi duši alla, et põrandale tekitataks vähem vett, ning lisada ohutusaspektid, mida muidu ei oleks.

